|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eesti
Avaleht - Sihtkohad - Eesti
Tallinn
 |
Tallinna vanalinn
Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Tallinn kuulus hansalinnade liitu ning tal oli mõjuvõimas rolli Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks, samas avanes võimalus aktiivseks arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks.
|
 |
Raekoja platsRaekoja platsi on sajandite jooksul kasutatud turu- ja laadaplatsi ning kogunemiskohana.
Raekoja ees asuvat platsi kasutati kauplemiseks juba enne raekoja ehitamist. Platsil viidi läbi pidustusi, aga ka hukkamisi.
Tänagi täitub plats suvekuudel välikohvikutega, seal korraldatakse vabaõhukontserte, käsitöö- ning keskaja teemalisi laatasid. Talvel köidab rahva tähelepanu Raekoja platsile kuuks või poolteiseks toodud jõulupuu (selle kombe juured ulatuvad aastasse 1441) ja jõululaat, väljakul on võimalik osta jõulukinke ja nautida jõulumeeleolu. |
 |
Tallinna raekodaTallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni juba 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad. Selle sammuga astus Tallinn Euroopa õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani. Tänaseni munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist funktsiooni linna esindushoonena. |
 |
Viru väravadViru Väravad ehitati 14. sajandil, nüüdseks säilinud tornid on vaid osa algsest ehitisest. Viru värav paikneb linnamüüri idalõigus. Värava peatorn ehitati algsel kujul aastail 1345-55. Tänapäeval on Viru väravad üks Raekoja platsi sissekäikudest, mille kaudu pääseb Viru tänavale paljude kaupluste ja söögikohtadega. |
 |
Rannavärav ja Paks Margareta
Linnamüüriga samaaegselt ehitatud Suur Rannavärava asub vanalinna põhjaosas sadama vahetus läheduses. 16. sajandi algul värava rekonstrueerimise käigus ehitati lähedusse suurtükitorn Paks Margareeta. 155 laskeavaga ümar torn, mille läbimõõduks oli 25 m ning kõrguseks umbes 20 m, püstitati sadama kaitseks. Oma nime sai Paks Margareeta tõenäoliselt selle järgi, et oli kõige tüsedam torn linnamüüris. Ajaloo vältel on suurtükitorniks püstitatud ehitis olnud kasutusel nii laskemoona- ja relvalaona kui ka vanglana.
|
 |
Niguliste KirikPüsinäitus tutvustab külastajale Eesti ja laiemalt Euroopa eriilmelist kirikukunsti 14.-20.sajandist. Ekspositsiooni keskme moodustavad hilis-keskaegsed altariseinad ehk retaablid. Lüübeki meistri Hermen Rode töökojast 1478. aastal tellitud endise Niguliste kiriku kahekordsete tiibade ja predellaga retaabel on suurejooneline näide hansakunstist Tallinnas.
|
 |
Dominiiklaste kloosterTallinna vanalinna südames ja kõigest mõne saja sammu kaugusel Raekoja platsist on Teil võimalus kogeda keskaegse kloostri hõngu. Kunagise kloostri aed ja aeda ümbritsevad ristikäigud on ühendatud muuseumiks. Siin eksponeeritakse ainulaadsele arhitektuurile lisaks Tallinna keskaegsete hoonete kaunistuskive.Dominikaani munkade poolt juba 1246 aastal asutatud kloostri säilinud ehitised on Eestis ühed vanimad ja raidkivide ekspositsioon nendes pärineb 15-17 sajandist. |
 |
Okupatsioonide muuseum2003. aastal avatud Okupatsioonide muuseumi püsiekspositsioon kajastab arenguid Eestis aastatel 1940-1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord N. Liidu poolt. Korraldatakse ka rohkem või vähem temaatilisi ajutisi näitusi. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vaata ostukorvi
Sisene
Kuidas broneerida
Meie kontakt
Meie firmast
